Enamik meist eeldab, et lemmikloomatoit märgistusega „lambalihaga“ sisaldab palju lambaliha. Tööstusharu enda avaldatud juhendi kohaselt peab see sisaldama vaid 4%.
Kui ostate lemmikloomatoitu, võib see olla kõige kasulikum lause, mida täna loete. Ja kui see teid üllatab, siis te pole üksi.
Euroopa Lemmikloomatoidutööstuse Liit (FEDIAF) avaldab üksikasjaliku juhenddokumendi nimega Lemmikloomatoidu hea märgistamistava juhend. Viimane väljaanne ilmus 2019. aasta oktoobris. Selles sätestatakse koos konkreetsete protsendimääradega, mida lemmikloomatoidu pakenditel kasutatavad sõnad ja fraasid peavad seaduslikult tähendama. See põhineb EL-i määrusel 767/2009, mis reguleerib „segasööda“ ehk meie keeles „lemmikloomatoidu“ märgistamist ja turuleviimist.
Seda juhendit väljaspool tööstust laialdaselt ei loeta. Enamik lemmikloomaomanikke pole sellest kunagi kuulnudki. Kuid isegi selle põhistruktuuri mõistmine muudab viisi, kuidas te lemmikloomatoidu etiketti loete — ja see teeb teist teadlikuma ostja.
Sisalduse väited: mida etiketil olevad sõnad peavad tähendama
FEDIAF-i juhend jagab pakendil olevad väited koostisosade kohta nn sisalduse väideteks — mis tahes viide konkreetse koostisosa olemasolule või tasemele, olgu see siis sõnades, piltides või graafikas pakendil. Juhendi 5. lisa sätestab nende väidete selge hierarhia nn põhikomponentide jaoks: valgud nagu kana, lammas, lõhe ja veis; ning süsivesikud nagu riis, valge kartul või bataat.
See hierarhia on järgmine, alates madalaimast kuni kõrgeima sisalduse nõudeni.
„X-maitseline“ tähendab „0% nimetatud koostisosa“
Toode, mida kirjeldatakse ainult kui millegi „maitselist“ — „kanamaitselised küpsised“, „veiselihamaitselised maiused“ — võib sisaldada 0% seda nimetatud koostisosa. Maitse annab täielikult lõhna- ja maitseaine, mis on märgitud etiketil söödalisandite jaotises, mitte koostisosade loetelus. Need peekonimaitselised maiused, mida teie koer armastab? Puudub regulatiivne nõue, et seal peaks olema tegelikku peekonit. Väite esitamiseks piisab vaid maitsest.
„Maitsestatud X-ga“ tähendab „Rohkem kui 0%, kuid vähem kui 4%“
Samm edasi „maitselisest“, kuid väga väike samm. Toode peab sisaldama veidi nimetatud koostisosa, kuid see kogus võib olla vaid murdosa protsendist — tingimusel, et see on mõõdetavalt üle nulli ja alla 4%. Lõhna- ja maitseaine teeb endiselt suurema osa tööst.
„X-ga“ / „Sisaldab X-i“ tähendab „Vähemalt 4%“
See on väide, mis üllatab enamikku inimesi, kui nad seda esimest korda kuulevad. FEDIAF-i juhendi kohaselt nõuab „lambalihaga“ vähemalt 4% lambaliha. See on miinimumlävi. Toode märgistusega „lambalihaga“ võib koosneda peaaegu täielikult muudest valkudest, kusjuures lambaliha mängib vaid väikest kõrvalrolli, mida etikett sellegipoolest esile tõstab. Kui nimetatud on mitu koostisosa — „lambaliha ja riisiga“, „kana ja köögiviljadega“ — kehtib 4% miinimum igale nimetatud koostisosale eraldi.
„Lambalihaga“ tähendab vähemalt 4% lambaliha. Ülejäänud retsept võib olla peaaegu ükskõik mis muu.
„Sisaldab rohkelt X-i“ / „Kõrge X-sisaldusega“ / „Lisa-X“ / „Lisa-X-ga“ tähendab „Vähemalt 14%“
Need terminid kõlavad kui sisukas kvaliteediväide — ja võrreldes märgistusega „…-ga“, on need tõeline samm edasi. Lävi on vähemalt 14% nimetatud koostisosa. Toode, mida kirjeldatakse kui „sisaldab rohkelt lõhet“, sisaldab vähemalt 14% lõhet. Sama reegel kehtib, kui kasutatakse sõnu „lisa-“ või „kõrge sisaldusega“: kõik need väljendid vastavad 14% lävele. Jällegi, kui nimetatud on mitu koostisosa, kehtib 14% igale neist.
Koostisosa järgi nimetatud toode tähendab „Vähemalt 26%“
Kui koostisosa on osa toote tegelikust nimest — „Lambaliharoog“, „Hirvelihasöömaaeg“, „Kanaliha menüü“ — on latt veelgi kõrgemal: vähemalt 26% nimetatud materjali. See kehtib olenemata sellest, kas nimi on variandi nimi või menüü kirjeldus, ning hõlmab taas iga nimetatud koostisosa, kui neid on mitu (nt „Veise- ja kanaliharoog“ nõuab vähemalt 26% mõlemat).
„Puhas X“ / „Ainult X“ tähendab „Ainus oluline koostisosa“
Kõrgeim tase. Termineid nagu „puhas veiseliha“ või „ainult kanaliha“ võib kasutada ainult siis, kui nimetatud koostisosa on retseptis ainus oluline komponent. Lubatud söödalisandid, mineraalid ja töötlemiseks vajalik vesi võivad endiselt olemas olla, kuid nimetatud koostisosa kõrval ei ole ühtegi teist valku ega põhikomponenti. See on ainus väide, kus nimi ütleb teile tegelikult, mis kausis on.
Esikülg ütleb teile seda, mida bränd soovib, et te märkaksite. Koostisosade loetelu ütleb teile, mis seal tegelikult on — ja millises proportsioonis.
Kriitiline detail: protsendimäärad tuleb deklareerida
Siin on see osa, mis muudab selle teabe kasutamise viisi. Kui pakendil esitatakse sisalduse väide — mis tahes väide alates „maitselisest“ kuni „puhta X-ni“ — on tootja kohustatud deklareerima selle koostisosa tegeliku protsendimäära etiketil koostisosade jaotises. Määrus (EL 767/2009, artikkel 17) sätestab, et nimetus ja massiprotsent tuleb märkida, kui koostisosa olemasolu on rõhutatud.
Seega 4% miinimumlävi väite „lambalihaga“ puhul ei tähenda, et te ei saa teada, kui palju lambaliha tootes tegelikult on. See tähendab, et deklareerimise puudumisel on halvim variant 4%. Deklareeritud protsent võib olla koostisosade loetelus. Kui mitte, siis on see nimes — te peate lihtsalt teadma, kuidas seda otsida ja mida see tähendab.
Kui etiketil on koostisosade loetelus kirjas „lõhega (8%)“, teate, et retseptis on 8% lõhet. Kui seal on kirjas „sisaldab rohkelt kana (28%)“, siis on see kogus seal olemas. Esiküljel olev väide on turunduskiht; koostisosade loetelu on faktiline kiht. Mõlemad on samal pakendil.
Kuidas on lood vähemoluliste koostisosadega?
Mitte iga koostisosa väide ei järgi seda põhikomponentide hierarhiat. FEDIAF-i juhend eristab põhikomponente ja nn vähemolulisi komponente — koostisosi, mida lisatakse väikestes kogustes ja mis annavad toiteväärtust, kasulikku mõju või aitavad toodet iseloomustada. Mõelge petersellile, sigurile, mustikale, kibuvitsale, kurkumile, merevetikale.
Vähemoluliste komponentide puhul ei ole konkreetset protsentuaalset miinimumläve, mis vastaks valkudele ja põhikomponentidele kehtivale 4% või 14% lävele. Juhend nõuab aga, et sisaldus oleks piisav iseloomustava või kasuliku mõju saavutamiseks — see ei tohi olla tühine kogus, mida kasutatakse puhtalt etiketi atraktiivsuse suurendamiseks. Ja nagu põhikomponentide puhul, tuleb sisaldus deklareerida koostisosade loetelus, kui koostisosa on pakendil esile tõstetud.
Miks mõned brändid ütlevad rohkem, kui nad peavad
Kui olete sellest raamistikust aru saanud, hakkavad eri brändide pakendivalikud paistma väga erinevad. Mõned brändid kasutavad väiteid — „…-ga“, „sisaldab rohkelt“, „sisaldab“ — kuna see on lubatud, oma piirides tähendusrikas ja tõhus turundus. Teised brändid otsustavad deklareerida täpsed protsendimäärad koostisosade loetelus ilma esiküljel sisalduse väidet esitamata, sest nad soovivad, et ostjad teaksid täit pilti ilma vajaduseta seda dešifreerida.
Kumbki lähenemisviis ei ole tingimata ebaaus. Väited on reguleeritud ja toode märgistusega „lõhega“ võib sisaldada palju rohkem kui 4% miinimumi — tootja valis lihtsalt lubatud väite kasutamise konkreetse numbri deklareerimise asemel. Oluline on see, et te teaksite, kuidas mõlemat tüüpi etikette lugeda: väide ütleb teile, millisesse tasemesse toode kuulub; koostisosade loetelu ütleb teile tegeliku numbri.
Hierarhia ulatub „maitselisest“ — mis ei vaja üldse tegelikku koostisosa — kuni „…-ga“ (4%), „sisaldab rohkelt“ (14%) ja koostisosa järgi nimetatud toodeni (26%), kuni „puhta“ või „ainult“ märgistuseni, mis tähendab täpselt seda, mida see ütleb.
Korduma kippuvad küsimused
Kas „lambalihaga“ tähendab, et tootes on väga vähe lambaliha?
See tähendab, et seal on vähemalt 4% lambaliha, kuna see on regulatiivne miinimum sõna „…-ga“ kasutamiseks. See võib olla tegelik kogus või see võib olla märkimisväärselt suurem. Koostisosade loetelus deklareeritud protsent ütleb teile täpselt, kui palju seda on lisatud — kui protsent on märgitud. Otsige koostisosade jaotisest koostisosa nime, millele järgneb sulgudes protsent.
Kui tootel on kirjas „sisaldab rohkelt lõhet“, kas selles on rohkem lõhet kui tootes, millel on kirjas „lõhega“?
Jah. „Sisaldab rohkelt“ (koos väljenditega „kõrge sisaldusega“, „lisa-“ ja „lisa-X-ga“) nõuab vähemalt 14% nimetatud koostisosa. „…-ga“ nõuab vähemalt 4%. Mõlemad sõnad kohustavad miinimumiks, kuid need miinimumid on väga erinevad. Jällegi näitab koostisosade loetelu tegelikku deklareeritud protsenti mõlema väite puhul.
Kas „kanamaitseline“ toode võib üldse mitte kana sisaldada?
Jah. FEDIAF-i juhendi kohaselt võib toode, mida kirjeldatakse ainult kui „X-maitselist“, sisaldada 0% seda koostisosa. Maitse pärineb lõhna- ja maitseainest, mis on märgitud etiketil söödalisandite jaotises. Kui tegelik kana on olemas, kasutataks toote puhul tavaliselt väljendit „maitsestatud kanaga“.
Kuidas on lood valgupõhise nimega toodetega — nagu „Veiseliharoog“? Kas see tähendab palju veiseliha?
Rohkem kui „veiselihaga“ või „sisaldab rohkelt veiseliha“, jah. Kui valk on osa toote tegelikust nimest, nõuab FEDIAF-i juhend vähemalt 26% nimetatud materjali. Seejuures jätab 26% siiski olulise osa retseptist ainult nime põhjal selgitamata. Koostisosade loetelu kinnitab täieliku pildi.
Kas see on ainult Euroopa reegel?
FEDIAF-i juhend ja selle aluseks olev EL-i määrus 767/2009 kehtivad Euroopa Liidus ja neid järgitakse kogu Euroopas. Teistel piirkondadel on oma märgistamisraamistikud, kuigi Põhja-Ameerikas kasutatavad AAFCO standardid kasutavad sarnaseid põhimõtteid. Kui ostate EL-is või Ühendkuningriigis müüdavat lemmikloomatoitu, kehtib just see raamistik.
Kust see teave pärineb?
Selles postituses toodud protsentuaalsed läved pärinevad otse FEDIAF-i lemmikloomatoidu hea märgistamistava juhendi 5. lisast (oktoober 2019 väljaanne) ja on kooskõlas 2011. aasta oktoobri väljaandega. Sisalduse väidete deklareerimise õiguslik alus on EL-i määruse 767/2009 artikkel 17.
Allikad
FEDIAF (Euroopa Lemmikloomatoidutööstuse Liit). Lemmikloomatoidu hea märgistamistava juhend, oktoober 2019. Lisa 5: Sisalduse väited (lk 59–62). Saadaval aadressil: www.fediaf.org
FEDIAF. Lemmikloomatoidu hea märgistamistava juhend, oktoober 2011. Lisa 5: Sisalduse väited (lk 43–47).
Euroopa Komisjon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta. Artikkel 17 (sisalduse väited). Euroopa Liidu Teataja, L 229, 1.9.2009. Saadaval aadressil: eur-lex.europa.eu
